Plahvatusohtlik keskkond

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas

Määrus sätestab töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisele töökeskkonnas, kus esineb või võib tekkida plahvatusohtlik keskkond. Selles kontekstis on väga paljud töökeskkonnad, seda eriti maaettevõtluses, plahvatusohtlikud ja määruse nõuded olulised.

2. peatükk TÖÖANDJA KOHUSTUSED
§ 3. Ohutu töökeskkonna tagamine
Tööandja tagab ohutu töökeskkonna töökohtades, kus esineb või võib tekkida plahvatusohtlik keskkond, rakendades käesolevas määruses ja muudes õigusaktides sätestatud nõudeid.

§ 4. Ühistegevuse ja vastutuse kokkulepe
Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad, sõlmivad tööandjad «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 12 lõikes 3 nimetatud kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning iga tööandja vastutuse kohta. Ühistegevust korraldab peatööettevõtja.

§ 5. Töökorralduslikud abinõud
Tööandja korraldab töötaja juhendamise ja väljaõppe «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 2 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktiga sätestatud korras.

§ 6. Plahvatuse ärahoidmine ja plahvatuskaitse
Tööandja võtab töö laadi arvestades kasutusele töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi eesmärgiga:
1) ära hoida plahvatusohtliku keskkonna tekkimist või
2) ära hoida plahvatusohtliku keskkonna süttimist, kui tegevuse iseloom ei võimalda ära hoida plahvatusohtliku keskkonna tekkimist ja
3) leevendada plahvatuse kahjulikke tagajärgi.

§ 7. Plahvatusriski analüüs
(1) Tööandja korraldab plahvatusriski analüüsi «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 13 lõike 1 punktides 3 ja 5 sätestatud korras ja tingimustel töökeskkonna riskianalüüsi osana või eraldi riskianalüüsina, analüüsides plahvatusohtliku keskkonnaga seotud plahvatusriske, sealhulgas:
1) plahvatusohtliku keskkonna tekkimise tõenäosust ja selle püsimist
2) süüteallikate, kaasa arvatud elektrostaatiliste laengute tekkimise ja aktiviseerumise tõenäosust;
3) seadmetest, töövahenditest ning nende ühendusseadmetest, kasutatavatest materjalidest ja tööprotsessidest tulenevaid plahvatusriske ning nende võimalikke koosmõjusid;
4) võimaliku plahvatusega kaasnevate tagajärgede ulatust;
5) plahvatusriske töökohtades, mis on avade kaudu ühendatud või ühendatavad kohtadega, kus esineb või võib tekkida plahvatusohtlik keskkond.
(2) Plahvatusriski analüüs koostatakse enne plahvatusohtlikus keskkonnas asuva töökoha kasutusele võtmist.
(3) Plahvatusriski analüüsi tulemused ja nende alusel koostatud tegevuskava, milles nähakse ette rakendatavad abinõud plahvatusriski ärahoidmiseks või vähendamiseks, vormistatakse plahvatuskaitse dokumendina, mis sisaldab vähemalt:
1) ohutute ja ohtlike kohtade loetelu ning nendes määratletud plahvatusohte ja hinnatud plahvatusriske;
2) tsoonideks klassifitseeritud töökohtade loetelu;
3) määrusega kehtestatud nõuete täitmiseks kasutusele võetavate abinõude, sealhulgas hoiatusseadiste loetelu ja
(4) Plahvatuskaitse dokumenti muudetakse vastavalt plahvatusriski analüüsi läbiviimisele.
(5) Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad, tagab peatööettevõtja lõikes 3 nimetatud dokumendi koostamise, milles lisaks sätestatakse kasutusele võetavate abinõude rakendamise kord.