Naiste töötamine

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks

§ 2. Tööandja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna tagamisel
  Tööandja on kohustatud:
1) naistöötaja kokkupuutumisel §-s 6 loetletud ohutegurite, tööde või tootmisprotsessidega hindama nende iseloomu, taseme ja kestuse alusel riske naistöötaja tervisele, samuti võimalikku kahjulikku mõju raseduse kulule või rinnaga toidetava lapse tervisele;
2) hindama naistöötaja kokkupuute võimalust §-des 4 ja 5 nimetatud ohutegurite või töödega;
3) kui punktis 1 nimetatud hindamise tulemusel ilmneb riski olemasolu või kui punktis 2 nimetatud hindamise tulemusel puutub naistöötaja kokku §-des 4 ja 5 nimetatud ohutegurite või töödega, rakendama §-s 3 toodud abinõusid, konsulteerides naistöötaja ja vajaduse korral arstiga või ämmaemandaga;
4) teavitama naistöötajat riskihindamise tulemusest ja temale ohutu töökeskkonna tagamiseks rakendatavatest abinõudest;
5) tagama lamamisvõimalusega puhkeruumi kasutamise;
6) kohaldama punkte 1–4 ning § 3 ja 6 ka naistöötajale, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kuid kes ei toida last rinnaga.

§ 6. Ohutegurid, tööd ja tootmisprotsessid, mida tuleb naistöötaja terviseriskide hindamisel arvesse võtta
(1) Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste füüsikaliste ohuteguritega:
1) põrutused, vibratsioon ja seda põhjustavad töövahendid;
2) müra;
3) kahjustav kiirgus;
4) pidev kõrge või madal õhutemperatuur.
(2) Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste keemiliste ohuteguritega:
1) ohtlikud kemikaalid või valmistised, mis «Kemikaaliseaduse» alusel märgistatakse riskilausetega R40, R45, R46 või R61, R63, R64;
2) elavhõbe või selle ühendid;
3) rakkude jagunemist pidurdavad ained, näiteks tsütostaatilised ravimid, eriti koostoime korral ioniseeriva kiirgusega;
4) süsinikmonooksiid;
5) orgaanilised lahustid;
6) naha kaudu tervist kahjustavad kemikaalid, mis märgistatakse riskilausetega R21, R24 ja R27.
(3) Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 8 lõike 3 alusel kehtestatud töökeskkonnas toimivate 2., 3. ja 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega.
(4) Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste füsioloogiliste ohuteguritega:
1) raskuste käsitsi teisaldamine;
2) füüsilist väsimust või ülekoormust põhjustavad sundasendid või -liigutused, sealhulgas pidev töötamine seistes või istudes, kiire töötempo või muud samalaadsed tegurid.
(5) Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste psühholoogiliste ohuteguritega:
1) vaimset ülekoormust põhjustav töö, sealhulgas kõrgendatud tähelepanuga töö;
2) töötamine üksinda;
3) monotoonne töö.
(6) Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste tootmisprotsessidega:
1) auramiini tootmine;
2) protsessid, kus naistöötaja võib kokku puutuda kivisöetahmas, -tõrvas või -pigis sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega;
3) vaske või niklit sisaldava materjali jootmine, keevitamine või muu termiline töötlemine, mille käigus tekib nende metallide tolmu, suitsu või aerosooli;
4) isopropüülalkoholi tootmise tugevalt happelised protsessid;
5) protsessid, kus naistöötaja võib kokku puutuda kõva lehtpuidu, näiteks pöögi või tamme töötlemisel tekkiva tolmuga;
6) muud protsessid, kus esineb kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega kokkupuute oht.
(7) Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste töödega:
1) töö, millega kaasneb kõrgusest kukkumise oht;
2) allmaatöö.

Lisaks eespooltoodule on nimetatud tööd, mille puhul töötamine ei ole lubatud ning abinõud ohutu töökeskkonna tagamiseks.