Müra

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord

2. peatükk TÖÖANDJA KOHUSTUSED
§ 4. Töökeskkonna riskianalüüs
(1) Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus välja selgitama olulised müraallikad.
(2) Riskianalüüsi käigus peab pöörama erilist tähelepanu:
1) müraga, sh impulssmüraga kokkupuute tasemele, tüübile ja kestusele, arvestades töövahendi tootja või tarnija esitatud andmeid töövahendi mürataseme kohta, mürataseme määramist indikaatorseadmega või müra mõõtmise tulemusi;
2) käesolevas määruses sätestatud müra piirnormidele ja meetmete rakendusväärtustele;
3) müra võimalikule mõjule riskitundlike töötajate (nt rasedad, rinnaga toitvad naised, alaealised) tervisele;
4) müra ja töös kasutatavate ototoksiliste ainete ning müra ja vibratsiooni koostoimest tulenevale mõjule, kui selle hindamine on tehniliselt teostatav;
5) müra ja hoiatussignaalide või muude õnnetusohu vähendamiseks antavate helisignaalide koostoimest tulenevale kaudsele mõjule;
6) mürataseme alandamiseks mõeldud alternatiivsete töövahendite või -meetodite olemasolule;
7) küllaldaste summutamisomadustega kuulmiskaitsevahendite olemasolule;
8) müraga kokkupuute võimalusele väljaspool tööaega, kui töötaja asub tööandja vastutusalas (nt viibimine puhke- või riietusruumis);
9) töötajate tervisekontrolli käigus saadavatele asjakohastele andmetele.

§ 5. Terviseriski vähendamine
(1) Kokkupuutest müraga tulenevad riskid tuleb kõrvaldada nende tekkekohas või vähendada neid võimaliku miinimumini «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» §-s 121 sätestatud ennetuspõhimõtete kohaselt.
(2) Kui riskianalüüsi tulemusel selgub, et töökeskkonna müratase on 80 dB(A) või ületab selle, on tööandja kohustatud koostama ja rakendama tehniliste ja töökorralduslike meetmete tegevuskava müraga kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks. Tegevuskava koostamisel tuleb pöörata tähelepanu:
1) võimalikult madala müratasemega töömeetodite ja töövahendite valimisele;
2) tööruumi, töötamiskoha või töövahendi mürataseme vähendamisele tehniliste abinõudega (nt õhu teel leviva müra vähendamisele kilpide, sirmide, piirete, kestade või helikindlate katete abil ning konstruktsiooni kaudu leviva müra vähendamisele summutamise või isoleerimise teel);
3) töökorraldusele, mis vähendab töötaja kokkupuudet müraga kokkupuute kestuse ja intensiivsuse piiramise teel või koostades asjakohased töögraafikud, milles nähakse ette piisavad puhkepausid või müravabad tööülesanded;
4) abinõudele, et vältida taustmüra häirivat mõju tööülesannete täitmisele (nt kontsentreerumist või suhtlemist nõudvad tööd) või suulise märguande edastamisele;
5) töökohtade ja töövahendite korrasoleku ja hoolduse tagamisele.
(3) Tööandja on kohustatud märgistama müraallikad ja ohualad asjakohaste hoiatusmärkidega seal, kus müratase on 80 dB(A) või ületab selle. Juurdepääsu ohualadele tuleb piirata, kui see on tehniliselt teostatav ja kokkupuuteohu tõttu õigustatud. Ohualasse sisenemise koha või müra tekitava seadme juurde tuleb nähtavale kohale paigaldada kohustusmärk «Kanna kuulmiskaitsevahendit», kui müratase on 85 dB(A) või ületab selle.
(4) Kui töötajad kasutavad puhkeruumi või muid olmeruume, peab sinna kostuv müra olema vähendatud võimaliku miinimumini, mis on kooskõlas nende ruumide kasutusotstarbe ja -tingimustega.
(5) Tööandja peab kontrollima mürataseme vähendamiseks rakendatud abinõude efektiivsust.
(6) Kui vaatamata rakendatud abinõudele müra piirnormi ületatakse, peab tööandja viivitamata tegema kindlaks piirnormi ületamise põhjused ning tõhustama rakendatavaid kaitse- ja ennetusmeetmeid, et vältida müra piirnormi edaspidist ületamist.

§ 6. Kuulmiskaitsevahendite kasutamine
(1) Kui müraga kokkupuute tase ületab 80 dB(A) ja seda ei ole võimalik ühiskaitsemeetmetega vähendada, võimaldab tööandja töötajale individuaalse kuulmiskaitsevahendi kasutamist ning nõuab kuulmiskaitsevahendi kasutamist, kui müraga kokkupuute tase on 85 dB(A) või ületab selle. Kuulmiskaitsevahendid tuleb valida sellised, mis kõrvaldavad kuulmist ohustava müra mõju või vähendavad selle miinimumini.
(2) Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemused näitavad, et töökohas esineb selliseid olukordi või tööprotsesse, kus töö laadist tulenev individuaalsete kuulmiskaitsevahendite nõuetekohane kasutamine põhjustaks töötaja tervisele või ohutusele suuremat ohtu kui nende kasutamata jätmine, võib tööandja ette näha erandeid lõikes 1 sätestatust.
(3) Tööandja võib lõikes 2 nimetatud erandit rakendada ainult äärmise vajaduse korral ning on seejuures kohustatud konsulteerima töötervishoiuspetsialistiga, et saada hinnang erandi tegemise põhjendatusele ning leida töötaja kuulmise kaitseks sobiv lahendus.

§7. Töötajate juhendamine ja väljaõpe
Tööandja tagab, et müraga kokku puutuvad töötajad ja töökeskkonnavolinik saaksid asjakohase juhendamise ja väljaõppe, mis eelkõige peab hõlmama järgmist:
1) müra kahjulik mõju tervisele;
2) müraga seotud kuulmiskahjustuste varajane avastamine ja nendest teatamine;
3) töötajate tervisekontrolli vajalikkus ja selle läbiviimise kord;
4) ettevõttes müra mõõtmise tulemused;
5) müra piirnormid ja meetmete rakendusväärtused;
6) töökohas mürast tulenevate terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks rakendatavad meetmed;
7) kuulmiskaitsevahendite nõuetekohane kasutamine;
8) töövahendite kasutamine nii, et minimeerida kokkupuudet nende poolt tekitatava müraga (ohutud töövõtted).

§8. Töötajate tervisekontroll
(1) Tervisekontrolli eesmärk on ära hoida ja varakult diagnoosida töötaja mürast tingitud kuulmiskahjustust.
(2) Tööandja tagab, et kõik müraga kokku puutuvad töötajad läbiksid tervisekontrolli vastavalt «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 13 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud korrale. Audiomeetrilise uuringu peavad läbima töötajad, kelle kokkupuude müraga riskianalüüsi tulemuste alusel ületab § 3 lõikes 2 sätestatud meetmete rakendusväärtusi.
(3) Kui tervisekontrolli käigus avastatakse töötajal müraga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisekahjustus, tuleb tööandjal töökeskkonna riskianalüüs ja riski vähendamiseks rakendatavad abinõud üle vaadata ning vajadusel paigutada töötaja teisele tööle või töökohale, kus ei ole müraga kokkupuute jätkumise riski, võttes arvesse töötervishoiuarsti soovitusi.
(4) Kui tervisekontrolli käigus avastatakse töötajal müraga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisekahjustus, peavad tervisekontrolli läbima ka teised töötajad, kes töötavad samalaadsetes tingimustes.