Ergonoomika

Ergonoomika  on järjest enam leidnud rakendamist töötervishoiu ja tööohutuse eesmärkide täitmiseks (tervist tagavad lahendused töökeskkonnas). Lisaks sellele sobivad ergonoomilised lahendused kokku töötervishoiu ja tööohutuse põhimõttega, et töötervishoid ja tööohutus on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa. Seda seetõttu, et ergonoomika loob võimalusi   lisaks töötajate tervisega arvestamisele ka ettevõtluse efektiivsuse tõstmiseks ja võimalikult mugavate töötingimuste tagamiseks. Seega peaksid ergonoomilised lahendused olema kasulikud nii tööandjale kui ka töötajale. Meie tänases töökeskkonnas ei tunneta paljud ettevõtjad nende lahenduste sellist kasulikkust, kuid erinevad näited tõestavad seda. Seega toimub üldine areng ja mõned ettevõtjad piirduvad seadusesse kirjutatud nõuete täitmisega, teised aga realiseerivad ergonoomilisi lahendusi, mille kasulikkus selgub tulevikus.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadusandlusest võib leida järgmisi ergonoomika nõudeid ja põhimõtteid (need on seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest välja nopitud, seega tuleks leida sobivaimad lahendused ka nende nõuete realiseerimiseks):

  • tööandja tagab, et töövahendi juhtimisseadis vastab ergonoomianõuetele;
  • töötervishoiuteenusena on sätestatud ergonoomi teenus;
  • töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete koolituskavas on ergonoomia teema:
  • esmajuhendamisel peab töötajale tutvustama ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja  võtteid;
  • tööandja hoolitseb selle eest, et isikukaitsevahend vastaks ergonoomianõuetele ning oleks kooskõlas töötaja terviseseisundiga;
  • tooli ja töölaua või töötasandi paigutus peavad tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi;
  • tööandja peab jälgima, et töövahendit kasutataks ettenähtud viisil ning tööd saaks teha ergonoomiliselt õigete tööliigutuste ja –asenditega;
  • kui ajutisi kõrgtöid ei ole võimalik teha ohutult, ergonoomiliselt sobivates tingimustes ega sobival pinnal, tuleb valida ohutute töötingimuste tagamiseks kõige sobivamad töövahendid;
  • raskuste käsitsi teisaldamise hindamisel võetakse arvesse töökeskkonnatingimuste ergonoomilisus ja terviseriski vähendamiseks töökoha ergonoomiline ümberkujundamine;
  • tööandja on kohustatud kuvariga töötamisel töökeskkonna riskianalüüsi käigus hindama töötaja töötamiskohta, arvestades töötamiskoha kujunduse ergonoomilisust ja sobivust töötajale;
  • kui tervisekontrollil selgub, et töötaja tervis on mitteergonoomiliste töötingimuste tõttu halvenenud, peab tööandja viivitamata rakendama abinõusid töötamiskoha ergonoomilise kujunduse parandamiseks;
  • töötamiskoht peab olema projekteeritud ja kujundatud ergonoomiliselt;
  • kuvariga töötamisel peab tarkvara olema hea ergonoomilise kujundusega, eriti kui seda kasutatakse teksti- või andmetöötluseks;
  • töötamiskohad tuleb kujundada ergonoomika põhimõtete järgi, võttes arvesse töötajate vajadust jälgida oma töökohas tehtavaid toiminguid.

Nimetatud nõuete täitmiseks on vaja omada teadmisi ergonoomikast. Kuna erinevatel spetsialistidel võib olla erinevaid seisukohti, on kõige kindlam saada algteadmised, tuginedes üldtunnustatud algallikale. Kuvariga töötamisel võib selleks soovitada standardite kogumit:
EVS-EN 29241 või EVS-EN 9241 Kuvaritega kontoritöö ergonoomianõuded, kus erinevates osades käsitletakse erinevaid kuvaritöö aspekte. Neid on mitmeid ja võib otsida standardi numbri järgi Eesti Standardikeskuse kodulehelt.

Tööstusergonoomikas võib abi olla:
EVS-EN 614 Masinate ohutus. Ergonoomia põhimõtted projekteerimisel (otsida nimetuse järgi).
EVS-EN 894 Masinate ohutus. Kuvarite ja juhtseadiste konstruktsiooni ergonoomianõuded (otsida nimetuse järgi).
EVS-EN ISO 7250:1999 Põhilised inimkeha mõõtmed, millest juhinduda tehnoloogilises konstrueerimises.