Psühholoogilised ohutegurid

Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. See on väga spetsiifiline ohutegurite valdkond, kuna avaldub töötaja psüühika kaudu ja on oluliselt seotud ka töövälise ajaga. Seega on olulised märksõnad individuaalsus ja kutsesobivus.

Psühholoogiliste ohuteguritega seoses räägitakse hästi palju tööstressist. On korraldatud selleteemalisi kampaaniaid ja teabepäevi, antud välja erinevaid infomaterjale. Samas on tööandjal üsna keeruline tegeleda ennetustegevusega, kuna põhiliselt on võtmeküsimuseks tööde organiseerimine ja ettevõtte tegevuse lõpptulemus. Kui tööandjal õnnestub välja selgitada, et tööstress mõjutab oluliselt lõpptulemust, siis hakkab ta otsima ka lahendusi.

Järjest populaarsemaks on hakanud muutuma psühhosotsiaalsete ohutegurite teema. Kas see jääb tulevikus üldise terviseedenduse mängumaaks või töötervishoiu ja tööohutuse teemaks, näitab aeg. Igal juhul on psühholoogilised ohutegurid teema, millest rääkida on palju, jutud võivad olla keerulised, aga reaalselt sellekohast ennetustegevust arendada on oluliselt keerulisem.

Täiendavalt saab psühholoogiliste ohutegurite kohta lugeda: