Keemilised ohutegurid

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse  §7.1 kohaselt on keemilised ohutegurid ettevõttes käideldavad Kemikaaliseaduse  §5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.

Kemikaalid klassifitseeritakse:

  1. Varakahju alusel:
    • plahvatusohtlikud,
    • tuleohtlikud.
  2. Tervisekahju alusel:
    • mürgised,
    • sööbivad,
    • ärritavad,
    • sensibiliseerivad,
    • kantserogeensed,
    • mutageensed,
    • reproduktiivtoksilised.
  3. Keskkonnaohtlikkuse alusel:
    • keskkonnaohtlikud.
  4. Oht osoonikihile.

Klassifitseerimise aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008 mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (CLP määrus). Määrus kehtib alates 2010 aastast ainete osas, alates 2015 valmististe osas.

Paljudel kemikaalidel on mitme kategooria tunnused.

Kemikaali käitlemise all mõistetakse kemikaali valmistamist, töötlemist, pakendamist, hoidmist, müümist, vedamist kasutamist, taara kahjutustamist. Ohtlikku kemikaali võib Eestis turustada ja kasutada vaid siis, kui pakendil on selgeltloetav ja eestikeelne märgistus.

Ohtliku kemikaali kahjustavat toimet mõjutavad tegurid võivad olla nii subjektiivsed kui objektiivsed. Subjektiivsed tegurid võivad olla  – vanus, sugu, geneetiline alus, toitumisharjumused, väsimus e. kurnatuse aste, varempõetud haigused, ülitundlikkus. Objektiivsed tegurid võivad olla - töö iseloom, töökeskkonna tegurid, kemikaali kogus, mürgi toime, kokkupuute aeg, eelmine mürgi annus.

Maamajandustöötajad, eriti põllumajandustöötajad (traktoristid, köögiviljakasvatajad, aiandustöötajad) puutuvad oma töö käigus kokku mitmesuguste kemikaalidega, nagu taimekaitsevahendid,  vilja kasvuregulaatorid, väetised jne.

Kemikaalide kasutamisel on oluline, et töötajad oleks teadlikud, millega nad tööd teevad. Kõikide kemikaalide kohta peab olema kaasas kemikaali ohutuskaart kus on kirjas, kuidas see kemikaal  mõjub inimese organismile, milliseid isikukaitsevahendeid kasutada vältimaks mürgistuste tekkimist; mida teha, kui on tekkinud mürgistusnähud.

Kemikaalid võivad sattuda inimese organismi kolmel teel:

  • naha kaudu;
  • hingamiselundite kaudu;
  • seedetrakti kaudu.

Suu kaudu sattumise viis on küll vähe tõenäone, kuid see võib tekkida olukorras, kus kemikaalidega tööd teinud töötaja ei pese peale kemikaalidega kokkupuudet käsi ära ja sööb lõunat näiteks seal samas traktori või põllutöömasina juures, millel on kemikaalikoorem peal ja aurud ümber.

Kemikaalidega töötamisel on väga oluline just töötaja enda hügieen – peale kemikaalidega töötamise lõppu peab end kindlasti pesema korralikult ja riided, mis olid seljas kemikaalitõrje ajal, tuleb pesta eraldi teistest riietest (on olemas ka spetsiaalsed pesupulbrid, mida kasutatakse selliste riiete pesemiseks). Riideid, mis on kemikaalidega kokku puutunud, ei tohi tuua koju – mürgised kemikaalid mis on imendunud riidesse ja nende aurud võivad põhjustada koduste haigestumise.

NB! Kui töötajal esineb allergia konkreetse kemikaali või selle komponentide vastu, siis ei ole lubatud tal sellega töötada. Töötajad, kes puutuvad kemikaalidega tööprotsessis kokku, peavad käima sagedamalt kui teised töötajad tervisekontrollil töötervishoiuarsti juures. Tervisekontrolli sageduse määrab töötervishoiuarst.

Kahjulike keemiliste ühenditega töötamine on keelatud isikuil, kes põevad:

  • närvisüsteemi haigusi (epilepsia, neuroose);
  • psüühilisi haigusi (nt. depressiooni, skisofreeniat);
  • kroonilisi maksa- ja neeruhaigusi;
  • kroonilist nohu ja kurgupõletikku;
  • kroonilisi naha- ja silmahaigusi;
  • kroonilist põskkoobaste põletikku;
  • samuti haigusi, mis ei võimalda kasutada respiraatorit. Nt. kroonilise kopsuhaigusega  isikuil on raskendatud hingamine ja respiraatori kasutamine võib viia tugevate hingamishäireteni.

Vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) peab tarnija andma kemikaali kasutajale ohutuskaardi. Ohutuskaardi info koosneb 16 põhipunktist ja selle peab tööandja töötajale edastama.
Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded on esitatud määruses.

Määrus kehtestab nõuded ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamisele eesmärgiga kaitsta nende ainetega kokkupuutuvate töötajate tervist, sealhulgas:

  • töökeskkonna riskianalüüsile;
  • abinõudele ohtlikest kemikaalidest ja neid sisaldavatest materjalidest johtuva ohu vähendamiseks töökeskkonnas;
  • isiku- ja ühiskaitsevahendite kasutamisele;
  • töövahendite märgistamisele;
  • töötajate teavitamisele ja väljaõppele;
  • töötajate tervisekontrollile jm.

Töökeskkonna keemiliste ohuteguritega on lisaks võimalik tutvuda Tööinspektsiooni kodulehel.

Huvi võivad pakkuda ka: