Vibratsioon

Vibratsioon  on masinates, mehhanismides, konstruktsioonides jm. toimuv mehhaaniline võnkumine.

Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni otsesest mõjust kontaktsele kehaosale (nt kätele) või muule kehapiirkonnale. Üldine toime on tingitud traktori enda võnkumisest, mistõttu vibratsioon mõjub kogu kehale (üldvibratsioon). Näiteks traktoril töötavale inimesele mõjub nii lokaalne kui üldine vibratsioon. 

Lokaalse vibratsiooni tagajärjel tekivad  kätes väikeste veresoonte spasmid, mistõttu käed jahtuvad kiiresti ja muutuvad aeg-ajalt valgeks. Verevarustus nii labakätes kui ka -jalgades häirub. Seda saab kontrollida, kui asetada käed külma vette. Juhul kui sõrmed lähevad valgeks, räägitakse „valge sõrme” sündroomist. Esialgu kaebavad töötajad käte tuimuse üle. Kätes tekib “suremistunne” või “sipelgate jooksmise” tunne. Tööpäeva lõpuks tekib väikestes liigestes ning käelihastes valu. Haiguse süvenedes tekivad öised kätevalud, väheneb lihasjõud, kujunevad luude ja liigeste deformatsioonid.

Üldvibratsiooni puhul kandub võnkumine üle töötaja kogu kehale, mille tagajärjel võivad tekkida järgmised kaebused: pearinglus ja peavalu, kuulmise- ja nägemisteravuse nõrgenemine, koordinatsiooni häired, väljasirutatud käte värisemine. Inimene muutub kergesti ärrituvaks, tekivad unehäired ja kiire väsimine. Tõukeline vibratsioon kutsub esile ainevahetuse ja siseelundite häired: mao limaskesta põletikku (gastriiti), soolemotoorika häireid ja haavandtõbe. Vibratsioonikeskkonnas töötanud meestel on täheldatud suguvõimetust.

Vibratsiooni kahjulikku mõju organismile võimendab füüsiline koormus, sundasendis töötamine, tuuletõmme, madal temperatuur, müra ja niiskus. Vibratsioonikeskkonnas ja sundasendis töötamine põhjustab lülisamba kahjustusi. Lülidevahelised diskid lamenevad, mistõttu väheneb nimmepiirkonna lülisamba paindlikkus. Vibratsiooni mõju sõltub ka töötaja kehaehitusest, vanusest, soost ja terviseseisundist. Noorele inimesele avaldab vibratsioon suuremat mõju kui vanematele, seetõttu ei ole soovitav vibratsiooni tingimustes töötada alla 20 aastastel isikutel.

Vibratsioonist tingitud kutsehaigust nimetatakse vibratsioonitõveks. Pidevas kokkupuutes vibratsiooniga võivad töötajal tekkida vibratsioonikahjustused 5…10 aastaga. Enamasti esineb vibratsioontõbe pika tööstaaži (20 aastat ja enam) puhul.

Vibratsiooni mõju vältimine
Tähtis on masinate ja seadmete korrashoid, regulaarne hooldus. Masinaid ja seadmeid on vaja hoida sellises tehnilises seisukorras, et vibratsioon ja müra oleks minimaalsed.

Nimme-ristluuradikuliidi (närvipõletike) vältimiseks traktoristil või ka kombainerijuhil, on soovitav  kanda spetsiaalset vibratsiooni kaitsevööd (lai, tugevast materjalist või nahast). See fikseerib nimme-ristluu piirkonna ja summutab sellega selgroole mõjuvaid võnkeid. Vibratsiooni vähendab ka spetsiaalne vibratsiooni mõju vähendav padi, mis pannakse juhiistmele (pehme ja vetruv).

Lokaalse vibratsiooni vältimiseks on olemas spetsiaalsed vibrokindad, millega on aga mõningaid tööoperatsioone võimatu teostada. Sel juhul, kui töötaja kaitsekindaid kasutada ei saa, on tal soovitav teha igas tunnis paar 5-minutilist puhkepausi. Töötajal on soovitav teha kätele massaaži, võimlemisharjutusi ja peale tööpäeva lõppu sooje ravivanne (männiokka, meresoola või ravimtaimedega).

Samuti on vibratsioonikahjustusi võimalik vältida tehes muudatusi töökorralduses. Vibratsioonikahjustuste vältimiseks ei ole soovitav töötada üle normtööaja. Tööpäeva jooksul tuleb teha iga 1…2 tunni järel puhkepause. Puhkepauside ajal tuleb võimelda: teha käte, jalgade ja kere sirutus- ja painutusliigutusi. Võimlemist ei maksa häbeneda, sest see on vajalik selleks, et ohuteguriga kokkupuutuval töötajal säiliks tervis! Võimlemine suurendab organismi verevarustust, mis vibratsiooni tõttu väikeste veresoonte kokkutõmbumisel on vähenenud. Kui traktoristil on töö teatud asjaoludel seiskunud, siis on soovitav seisata mootor ja lahkuda masinakabiinist. Oluline on, et töötaja ei viibiks tundide kaupa sundasendis masina kabiinis.

NB! Puhkepauside ajal ei ole soovitav olla müra- ja vibratsiooni keskkonnas. Kasulikud on  käte ja jalgade soojaveevannid (vee temperatuur 40…50 °C, kestus 15 minutit). Külmal aastaajal on soovitav pauside ajal viibida soojas ruumis.

Vibratsioonikahjustust aitab ära hoida töötajate roteerimine ettevõttes – töö erinevatel töökohtadel. Töötajal võimaldatakse aeg-ajalt teha ka neid tööoperatsioone, kus ei kaasne vibratsiooni.

Vibratsiooniga kokkupuutes ei soovitata töötada alla 20-aastastel noortel. Vibratsiooniga seotud tööle ei tohiks asuda inimene, kes põeb närvisüsteemi haigusi, kõrgvererõhutõbe, luu-, liiges- või lihashaigusi.

Nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud määruses Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord,  https://www.riigiteataja.ee/akt/12819465.