Töökoha sisekliima

Tervisliku sisekliima tagamisel on oluline, et töökeskkonna õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus oleksid tööülesande täitmiseks sobivad, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi. Seega puudub õigusakt või muul  moel nõuded sisekliima parameetritele. Sobiva sisekliima soovituslikud väärtused on esitatud Eesti standardis EVS-EN 15251:2007  „Sisekeskkonna lähteparameetrid hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“.

Õhutemperatuur
Kuuma keskkonna toimel kaotab organism palju vett, mistõttu liigse kuumusega võib töötaja saada kuumarabanduse või kuumakrambid. Kuumaga vererõhk langeb, naha- ja nahaalused veresooned laienevad. Samuti suureneb südamekoormus, aju ning neerude verevarustus väheneb. Kuuma toimel langeb töötaja töövõime.

Kuumakahjustust aitab vältida õige töökorraldus – tuleb teha rohkem puhkepause kui tavaliselt. Samuti tuleb võimaldada töötajale rohkesti juua (mineraalvett, mahla, teed), et taastada organismis higistamisel kaotatud vedelik. Meeldetuletuseks, et töötajatele peab olema tagatud nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi koos ühekordsete või pestavate jooginõudega. Oluline on, et kuumadel ja päikselistel suvepäevadel välistingimustes töötamisel oleks töötajatel heledad peakatted peas ja soovitavalt ka hele riietus seljas. Puhkepauside ajal peab olema võimalus viibida jahedamas keskkonnas, aega tuleb pikendada vähemalt kuni 30 minutini, et organism saaks jahtuda.

Külmas keskkonnas (nt. talvel, külmlaos, kütmata ruumis) töötamisel toimub inimese keha nahaveresoonte ahenemine, et säilitada kehas ja elutähtsates organites normaalne temperatuur. Külma tõttu suureneb ka vee kadu neerude kaudu (sageneb urineerimine), seega külma tõttu kaotab organism vett. Külmas töötamine kutsub esile lihastoonuse tõusu - lihased muutuvad kangeks. Külmavärinate abil toodab organism soojust rohkem kui tavaliselt. Kontakt külmade esemetega (nt traktori rool, kangid) soodustab külmatraumade tekkimist. Külma toimet soodustab ka halb toitumine, madal kehakaal (alatoitlus), suitsetamine ja alkoholi tarbimine. Külmetusohtu suurendab suur õhuniiskus, tuul (tuuletõmbus) ja vähene riietus. Puhkepauside ajal peab olema võimalus viibida soojas, soovitav on pikendada puhkepauside aega vähemalt kuni 30 minutini, et organism jõuaks soojeneda.

Töötamine niiskes ja jahedas töökeskkonnas
Normaalsest temperatuurist madalamal temperatuuril ning töötamine niiskes keskkonnas soodustab keha üldist jahtumist, nahahaiguste teket, luu- ja liigessüsteemihaigusi (liigesepõletikud jm liigesekahjustused).
On olemas inimesi, kes on niiskusele ja jahedale temperatuurile allergilised. Külm töökeskkond võib soodustada töötajal pidevat nohu, kuiva või märga köha, silmade punetust, nahalöövet. Need häired esinevad ilma, et töötaja oleks end külmetanud. Kui sellised sümptomid ilmnevad pidevalt ja hakkavad töötamist häirima, on otstarbekas muuta töökeskkonda (eeldab tööülesannete ja töökoha muutmist).

Tuuletõmbus (suurenenud õhu liikumiskiirus) soodustab keha ebaühtlast jahtumist. Kui ruumide uksed-aknad on avatud, et jahutada ruumi või liiguvad läbi avatud väravate  transpordivahendid (tõstukid, laadurid jmt), siis töötajad, kelle töökohad asuvad tuuletõmbe käes, võivad haigestuda. Peamisteks haigusteks on lihas- või närvipõletik selja-, õlavöötme, käte piirkonnas.

Tuuletõmbuse tagajärjel jahtub keha ebaühtlaselt, mistõttu tekib võimalus haigestuda külmetushaigustesse (nina-, kurgu- ja kopsupõletikulised haigused, põskkoopa põletikud), ägenevad viirushaigused (gripp, paragripp) ning luu-, lihas- ja liigessüsteemi vaevused.

Töötaja ei pruugi haigestuda ägedalt, kuid samas võib kujuneda välja krooniline haigus, mis avaldub alles hiljem. Töötamisel tuuletõmbuses, suure temperatuuride kõikumisega töökeskkonnas, on väga tähtis, et tööle ei tuldaks haigena - külmetushaiguse tunnustega - kerge palaviku, kurgu- või lihasvaludega.

Töötamine välitingimustes
Välitingimustes töötamisel puutuvad põllumajanduses töötajad (põllukultuuride kasvatajad, traktoristid, mehaanikud) kokku pidevalt tuule, niiskuse, vihma, lume, UV-kiirgusega ja erinevate temperatuuridega. Töötaja töötingimused sõltuvad aastaaegadest ja seoses sellega muutlikest ilmastikuoludest.

Halvad ilmastikuolud soodustavad külmetushaiguste teket, suurendavad külmakahjustuse tekke võimalust, samuti aitavad kaasa mürakahjustuse, vibratsioontõve ja ülekoormushaiguse kujunemisele.

Terviseprobleemide ärahoidmiseks peab välitöödel tööline riietuma vastavalt ilmastikuoludele. Külmal aastaajal tuleb korralikult süüa ja kindlasti peab olema kaasas kuum jook või võimaldatakse sooja jooki endal valmistada soojakutes või olmeruumides.