Müra

Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja.

Müra otsene toime on kuulmiselundile – müra tagajärjel tekib kuulmislangus. Kuulmine võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3...-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt ja kõrgemate sageduste osas, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades (tinnitus), ilmneda võivad ka tasakaaluhäired.

Intensiivse ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15…20 aasta jooksul tekkida tunduv kuulmislangus. Kui vaegkuulmine on juba tekkinud, siis on see püsiv ja pöördumatu.

Müra kaudne toime avaldab mõju eeskätt inimese närvisüsteemile ja selle kaudu kogu organismile. Kestev müra kurnab närvirakke, mistõttu aeglustuvad inimese psüühilised protsessid (nt. mõtlemine, reageerimisvõime, tähelepanu), suureneb tööõnnetuse tekkimise tõenäosus. Töötaja muutub tujutuks ja kiiresti ärrituvaks, tekivad peavalud, halveneb mälu. Töötaja töövõime ja tööviljakus langevad. Müra toimel tekivad organismis väikeste veresoonte spasmid, mis viivad organite verevarustuse häireteni. Selle tagajärjel võivad ilmneda südametegevuse, mao-limaskesta häired (mao- ja kaksiksõrmiksoole haavandid). Pidevas mürakeskkonnas töötamine soodustab ateroskleroosi ja kõrgvererõhutõve teket. Mürastressi tingimustes tõuseb veres rasvade (kolesterool jt) osakaal, mis ladestuvad veresoonte seintesse, põhjustades veresoonte seinte tihenemist. Lõpuks võivad veresooned umbuda ja ka kõrge vererõhu tingimustes rebeneda. Kõigepealt kahjustub südame-, seejärel aju ja teiste elutähtsate organite vereringe.

Müra mõju vältimine
Kui on võimalik, siis tuleb võtta kasutusele seadmed, mille tekitatav müratase oleks madalam kui 80 dB(A) või 85 dB(A); viia töötaja eemale müra keskkonnast (distants- ja automaatjuhtimine) või siis võtta kasutusele müra summutavaid kaitsemeetmeid. Näiteks eraldatakse tööruumis mürarikkad töökohad helikindlate materjalide abil teistest töökohtadest. Müraallika alla on võimalik asetada helisummutavad alused.

Töötaja saab ennast kaitsta müra eest kuulmiselundite kaitsevahenditega (spetsiaalsed kõrvaklapid, kõrvatropid; nii madal-, kesk- ja kõrgsagedusliku kui ka impulss- ja toonmüra eest kaitseks). Vastavalt sellele, milline on seadme poolt tekitatava müra sagedusspekter, tuleb välja selgitada ja valida kaitsevahend. Kuulmiselundite kaitsevahendid peavad olema mugavad. Kui töötajale ühte tüüpi kaitsevahend ei sobi, peab tööandja võimaldama valida teistsugust.

Mürakeskkonnas ei ole soovitav töötada mitu tundi järjest ilma pausideta. Müra eest kaitseks on tähtsal kohal müravaba aeg. Näiteks iga 1…2 tunni järel 10…15 minutit tuleb olla eemal müra keskkonnast. Tööpäeva pikkus ei tohi olla üle normaja. Samuti ei soovitata töötajatel suitsetada, sest nikotiini tõttu väheneb südame verevarustus veelgi.

Mürakeskkonnas ei sobi töötama isikud, kellel on juba

  • kuulmis- või tasakaaluhäired,
  • kesknärvisüsteemi häired (nt epilepsia),
  • närvipõletikud,
  • psüühilised hädad,
  • südameveresoonkonna haigused,
  • kõrgvererõhuhaigus,
  • mao- või 12-sõrmiksoole haavandid ägedas faasis.

Nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud määruses Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord https://www.riigiteataja.ee/akt/12819460.