Kiirgused

Selles vallas on töötervishoiu ja tööohutuse seadus nimetanud töökeskkonna ohuteguritena:

  • ioniseeriv kiirgus;
  • mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus);
  • elektromagnetväli.

Füüsikaliste ohutegurite määruses on kehtestatud nõuded elektromagnetväljale, raadiosageduslikele indutseeritud ja kontaktvooludele. Need nõuded on vananenud, Euroopa Liidus tehakse teadusuuringuid erinevate kiirguste mõju väljaselgitamiseks ja sellekohast direktiivi oodatakse juba aastast 2008. Seni siiski puuduvad usaldusväärsed piirnormid ja nõuded.

Terviseriski hinnates tuleb arvestada mitte ainult ühe kiirgusallika mõju, vaid kõikide kiirgusallikate tekitatud summaarset välja. Põhiliseks peetakse soojuslikku mõju, kuid on ka kaudseid mõjusid. Kahjuks ei saa praeguste uuringute põhjal veel paljudel juhtudel öelda, milline on kiirguse pikaajaline mõju tervisele.

Praegu kehtib eespoolnimetatud määrus, mis käsitleb elektromagnetkiirgust ja millest võib leida nõudeid seoses elektromagnetväljade mõjuga töötajate tervisele. Mõnevõrra rohkem materjali leiab asjakohasest Euroopa Liidu direktiivist.

Praeguseks on kõige kaugemale jõutud optiline kiirguse käsitlemisega, mille kohta on olemas meie töötervishoiu ja tööohutusalane määrus.

Suhteliselt uue nähtusena on hakatud pöörama suurt tähelepanu radoonile, mis on värvuseta ja lõhnata looduslik, kuid  radioaktiivne gaas. Raadoni võib sisalduda pinnases, vees, õhus. Radooni kahjulik mõju tervisele:

  • kahjustab elusaid rakke (sisekiiritus);
  • suurendav kasvajate ja pärilike haiguste tekke tõenäosust.

Kel rohkem huvi, võib täiendavalt uurida siit.