Töökeskkonna ohutegurid

Selleks, et hinnata töökeskkonna võimalikku mõju tervisele, on otstarbekas kasutada tervisemõjuga seotud mõisteid. Sellel eesmärgil on kasutusele võetud ohutegurite mõiste.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus nimetab töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid. See on töötervishoiule ja tööohutusele omane lähenemisviis, kuna paljudele töökeskkonna nähtustele ja parameetritele ei ole kehtestatud täpseid nõudeid, vaid muudatusi töökeskkonnas tehakse lähtuvalt ühe või teise nähtusega kaasneva terviseriski suurusest. Terviserisk omakorda ei sõltu aga ainult töökeskkonna parameetrist vaid ka töötajast, tema üldisest tervislikust seisundist, iseärasustest, sobivusest tööle jmt. Paljudel juhtudel ei ole kõiki töökeskkonna ja tervise vahelisi seoseid võimalik ette näha või on nad liiga spetsiifilised, mistõttu töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ja selle alusel koostatud määruses  (Töötajate tervisekontrolli kord) on sõnastatud ainult olulisemad ja enamlevinumad ohutegurid.

Füüsikalised ohutegurid:

  • müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
  • õhu liikumise kiirus, kõrge või madal õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;
  • masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.

Keemilised ohutegurid:

  • ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka vastavalt sotsiaalministri määrusele Ohtlike ainete loetelu;
  • anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt  asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm;
  • orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm;
  • biotsiidid;
  • vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena;
  • plii ja selle ühendid.

Bioloogilised ohutegurid:

  • mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid;
  • rakukultuurid ja inimese endoparasiidid;
  • muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.

Nimetatud ohutegurid võivad reaalselt mõjutada tervist juhul, kui nad kuuluvad 2., 3. või 4. ohurühma vastavalt määrusele Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded.

Füsioloogilised ohutegurid:

Psühholoogilised ohutegurid:

  • monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö;
  • halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda;
  • muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.

Mõnevõrra ebakorrektselt on määruses Töötajate tervisekontrolli kord veel üks ohutegurite sõnastus, milleks on töölaad ja mis sisaldab järgnevat:

  • öötöö;
  • kuvariga töötamine vastavalt määrusele Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded.

Nimetatud ohutegurid peavad olema kajastatud töökeskkonna riskianalüüsis ja tervisekontrolli tegijal peab olema võimalus hinnata nende mõju tervisele sobivate protseduuride ja uuringutega.

Paljude ohutegurite terviseriski hindamine töökeskkonna riskianalüüsi käigus on võrdlemisi keeruline. Lihtsam on hinnata mõõdetavate parameetritega ohutegurite mõju. Hindamist lihtsustab, kui parameetrile on kehtestatud piirnorm. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Piirnormid on kehtestatud töökeskkonna keemilistele ohuteguritele ja eespoolloetletud füüsikaliste ohutegurite loetelu esimeses jaotises sisalduvatele ohuteguritele. Ohuteguri parameetri väärtus ei tohi erineda piirnormiga etteantud väärtustest. Oluline on rõhutada, et kui tööpäeva pikkus on üle 8 tunni või töötaja töötab nädalas on üle 40 töötunni, ei ole õigustatud töökeskkonna parameetrite väärtuste võrdlemine piirnormiga ja selle põhjal terviseriski hindamine! See aga on maamajandusliku tegevuse sesoonsusest tulenev reaalsus, mistõttu on väga keeruline hinnata ka mõõdetavate parameetritega ohutegurite terviseriske.

Ohutegurite parameetrite mõõtmisi teostavad akrediteeritud mõõtelaborid. Erinevate laborite mõõtealast ja mõõteulatusest saab informatsiooni Eesti Akrediteerimiskeskuse kodulehelt www.eak.ee (akrediteeritud asutused/laborid – katselaborid). Samas on ka laborite kontaktandmed. Töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtjad lähtuvad oma tegevuses Seaduse alusel kehtestatud määrustes  mõõtmisele esitatud nõuetele.

Seega on paljude ohuteguritega tegelemiseks olemas erinevate õigusaktide nõuded ja selgitused. Siiski on suure osa ohutegurite jaoks vaja täiendavalt kasutada abi materjalidest, nõustajatelt ja teenuseosutajatelt. Üks spetsiifiliselt maamajandust (põllumajandust) käsitlev materjal ohutegurite kohta on siin. Informatsiooni ja teadmisi erinevate esnamesinevate ohutegurite kohta pakume antud veebilehel.