Riskide hindamine

Riskide hindamine  on etapp, mille käigus selguvad prioriteetsed ohutegurid. See tähendab, et kõik ohutegurid saavad terviseriski hinnangu, mille põhjal saab ohutegurid panna pingeritta: alates olulisematest ja lõpetades vähemolulistega.

Eesmärke täitva riskihindamise juures on selguse huvides vaja selgeks teha mõisted. Riskiteooriale tuginedes on risk ohuteguri mõjulepääsemisse tõenäosuse ja võimaliku tagajärje vaheline seos. Järelikult mõjutavad riski suurust 2 riskitegurit: tõenäosus ja tagajärg. Riski suuruse hinnangu võime nimetada riskitasemeks. Järelikult on ohutegurid ja riskitegurid täiesti erinevad mõisted: ohutegur on töökeskkonnas esinev tervist mõjutada võiv põhjus, riskitegur on selle ohuteguri terviseriski suurust mõjutav faktor (tõenäosus ja tagajärg). Kõikide ohutegurite terviseriski suuruse hindamiseks on enamlevinud riskimaatriksi kasutamine. Riskimaatriksiga ning riskitegurite väärtuse üle otsustamisega on võimalik tutvuda Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri (ETTA) juhendi abil.

 
Joonis 1. ETTA juhendi riskimaatriks

Riskimaatriksi põhimõte on see, et järjest hinnatakse kõiki ohutegureid. Iga ohuteguri korral püütakse otsustada, kui tõenäoline on selle mõjulepääsemine. Sisuliselt tähendab see, et tuleb valida üks kolmest reast (vastavalt „väga ebatõenäoline“, „tõenäoline“ või „väga tõenäoline“). Seejärel tuleb mõelda, milline võib olla tervisekahjustuse raskusaste, st valida üks kolmest veerust („mõõdukalt kahjulik“, „keskmiselt kahjulik“ või „väga kahjulik“). Lahter, kus valitud rida ja veerg kokku saavad, annabki risktaseme suuruse. Selliselt on vaja hinnata kõiki ohutegureid ja määrata neile riskitasemed. Sisult lihtne, kuid väga subjektiivne. Tähelepanu: töökeskkonna riskianalüüs on võimaliku tõenäosuse ja võimalike tagajärgede hindamine, st et kunagi ei ole võimalik seda täpselt teha. Tööõnnetuse ohutegurite korral on otstarbekas käsitleda tagajärjena maksimaalset varianti, ülejäänud ohutegurite osas on tagantjärele tervisekontrolli käigus võimalik hinnata ohutegurite tegelikku mõju, mistõttu püüd anda täpne ja adekvaatne hinnang riskianalüüsis ei peaks olema omaette eesmärk.

Eespoolnimetatud tõenäosuse ja tagajärgede raskusastme kriteeriumidest saab lugeda ETTA juhendist. Kui riskihindamine on tehtud, saab tulemuste põhjal koostada tegevuskava (tööõnnetuste ohutegurid) ja planeerida terviskontrolli (vastavalt töötervishoiu ohuteguritele). Töökeskkonna riskianalüüs ja töötajate tervisekontrollid on sümbioos ning eduka töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks tuleb tervisekontrolli teostada põhjalikumalt just nende ohutegurite osas, mis on raskesti hinnatavad ja täpne hindamine on kulukas.

Aeg-ajalt on vaja töökeskkonna riskianalüüsi korrata. Nende nõuetega saab tutvuda TTOS § 13 , lõige 1, punkt 5. Ka siit saab selge vihje, et tervisekontrolli tulemused ja töökeskkonna riskianalüüs on omavahel tihedalt seotud.