Ohutegurite parameetrite mõõtmine

Ohutegurite parameetrite mõõtmine toetab ja annab täiendavat informatsiooni ohutegurite leidmiseks, aga ka järgmiseks etapiks - riskihindamiseks. Näiteks kui müratase on 83 dB(A), siis tuleb seda käsitleda kui ohutegurit (kuna ületab päevase kokkupuutetaseme rakendusväärtust), aga terviseriski hindamisel saab kindlasti arvesse võtta, et see pole veel piirnormi ületamine. Seaduse kohaselt mõõdetakse vajadusel. See tähendab eelkõige, et mõõdetakse siis ja neid parameetreid, mis aitavad kaasa riskianalüüsi objektiivsele läbiviimisele. Eelmise müra näite juurde tulles võis selle müraallika valmistaja poolt deklareeritud maksimaalne müratase olla 78 dB(A), aga selles konkreetses situatsioonis võisid olla kaja tekitavad seinad, väike ruum, tehniliselt mittekorras seade vmt tegelikku mürataset suurendavad asjaolud. Seadme tehniliste andmete põhjal oleks aga mingi lihtsama tasandi riskianalüüsist võinud selle ohuteguri isegi välja jätta.

Mõõteseadus kehtestab mõõtjatele üsna ranged nõuded ja iga mõõtja peab omama  kvaliteedisüsteemi vastavalt standardile ja akrediteerimisprotsess tagab laborite töö jälgitavuse ja kvaliteedi. Akrediteerimiskeskuse kodulehelt saab informatsiooni laborite poolt teostatavate mõõtmiste ja mõõtevõime kohta. Mida enam saab selgitada ohutegureid ja hinnata terviseriski suurust mõõtetulemustele tuginedes, seda objektiivsem on töökeskkonna riskianalüüs. Mida teha subjektiivsuse vähendamiseks ülejäänud ohutegurite puhul, selgub alapeatükis Riskide hindamine.