Teenuse osutajad

Töötervishoiuteenused on ära jagatud töötervishoiuspetsialistide vahel. Töötervishoiuspetsialist järgib oma töös järgmisi kutse-eetika põhimõtteid:

  • hoiab oma tegevuse tõttu teatavaks saanud tootmis- ja ärisaladust, välja arvatud juhul, kui selle põhimõtte järgimisest tuleb loobuda töötajate tervise ja ohutuse kaitseks;
  • tagab töötajate tervise- ja eraeluandmete konfidentsiaalsuse;
  • teatab tervisekontrolli tulemuste kohta ettevõtte juhtkonnale ainult seda, millised piirangud on töötajale tööülesannete täitmiseks seatud tervise vastunäidustuste tõttu;
  • teavitab töötajaid kutsetöö ja töökeskkonnaga seotud ohtudest.

Tööandja ja töötaja peavad andma töötervishoiuspetsialistile tema tööülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Kutse-eetika põhimõtted spetsialisti tasandilt ja teabe edastamine ettevõtja tasandilt tagavad tulemusliku ja efektiivse koostöö nende vahel.

Tööhügieeniku, ergonoomi ja tööpsühholoogi teenuse osutajad peavad teenuse registreerima Terviseametis. Mõnel juhul käsitletakse neid teenuseid ka mittemeditsiinilise töötervishoiuteenusena. Registreerimine annab töötervishoiuteenuse osutajale õiguse osutada registreerimisel väljastatud tõendis märgitud töötervishoiuteenuseid.

Töötervishoiuarsti ja töötervishoiuõe teenuse osutamiseks peab taotlema tegevusloa Terviseametilt. Neid teenuseid käsitletakse meditsiinilise töötervishoiuteenusena. Alates 01.01.2014 peavad kõik töötervishoiuteenuse osutajad taotlema tegevusloa.

Tööandjal on lihtne teenuse pakkuja andmeid kontrollida ja valida sobivat teenuseosutajat. Terviseameti kodulehel on andmed registreeritud ja tegevusluba omavate töötervishoiuteenuste osutajate kohta. Selgituseks veel, et enamus töötervishoiu ja tööohutusalaseid tegevusi ettevõttes on seadusega pandud tööandja kohustuseks ja teenuseosutaja kaasamine on tööandja otsustada. Töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmine vastavalt Mõõteseadusele; töötervishoiu ja tööohutusalane välja- ning täiendõpe väljaspool ettevõtet; aga eeskätt töötajate tervisekontroll, on need teenused, mida tööandjal ei ole õigust ise teha.

Töötajate tervisekontroll on võimalus selgitada välja töökeskkonna ohutegurite tegelik mõju nende ohutegurite osas, mille puhul ei ole tööandjal olnud võimalik piisavalt ennetada mõju või ennetamine on keeruline ja kulukas. Mida rohkem on võimalik rakendada meetmeid ohutegurite mõju ärahoidmiseks, seda vähem on vaja saada teavet nende tegeliku tervisemõju väljaselgitamiseks ehk kulutada tervisekontrollile.

Töötajate tervisekontrolli kord on kehtestatud määrusega ja on ette nähtud töötajatele, kelle tervist võivad töö käigus mõjutada määruse lisas 1 loetletud töökeskkonna ohutegurid või töölaad, mis võivad põhjustada tööga seotud haigestumisi. Need on ohutegurid, mille mõju on eelkõige vaja ennetada, mis peavad olema kajastunud töökeskkonna riskianalüüsis ja milliste osas peab tervisekontrolli tegija olema suuteline välja selgitama tegeliku mõju tervisekontrolli suunatud töötajale. On terve rida muid ohutegureid, mille osas otsene kohustus tervisekontrolli protseduuri rakendada ei ole kohutuslik ja enne tervisekontrolli peab täpsustama tervisekontrolli tegija suutlikkuse hinnata vastava ohuteguri mõju tervisele.

Järgnevalt mõned olulisemad töötajate tervisekontrolliga seotud nõuded.

Töötaja tervisekontrolli suunamisel võtab tööandja aluseks:

  • töökeskkonna riskianalüüsi tulemused, millest peavad selguma lisas 1 loetletud töökeskkonna ohutegurid, millega töötaja oma töökohal kokku puutub ja mis võivad põhjustada töötajale tööga seotud haigestumist ning nende ohutegurite mõju ja kestus töötajale tööpäeva või töönädala jooksul;
  • andmed töökeskkonna ohutegurite parameetrite väärtuste kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub, kui see teave ei sisaldu punktis 1;
  • töötaja viimase tervisekontrolli otsuses märgitud järgmise tervisekontrolli aja.

Tööandja konsulteerib töötaja tervisekontrolli suunamisel töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavolinikuga, võimalusel töötervishoiuarsti või töötervishoiuõega.

Tööandja esitab tervisekontrolli tegijale järgmised dokumendid:

  • lõikes 3 nimetatud nimekirja;
  • lõike 1 punktis 1 nimetatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;
  • lõike 1 punktis 2 nimetatud dokumenteeritud andmed;
  • töötaja varasemate tervisekontrollide otsuste koopiad.

Töötajate tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst eespoolnimetatud dokumentide ja töötaja tervisedeklaratsiooni alusel.

Tervisekontrolli tegemisel töötervishoiuarst:

  • hindab töötaja terviseseisundit;
  • hindab töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale;
  • selgitab välja töötaja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise.

Töötajate tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul. Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul mitte harvem kui üks kord kahe aasta jooksul.

Töötervishoiuarst, olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentide ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste.

Töötervishoiuarst väljastab tööandjale vormikohase tervisekontrolli otsuse, milles esitab vajadusel ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks.

Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringute tulemusi 75 aastat töötaja sünnist arvates.

Tööandja säilitab tervisekontrolli otsuseid 10 aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist.